Peaagu kevadises Viinis…

…toimub 7. Rahvusvaheline Orhidee- ja Tillandsianäitus. Austria poole sõites nägime tee ääres toonekurgesid toimetamas, ega siis kevad enam kaugel olla saa! Aga ärgem rutakem asjade käigust ette!

Näitusele minekul on oluline taimede valik, aga sama oluline on need taimed kõik tervelt kohale toimetada. Viini näitus on eriline selle poolest, et kestab kümme päeva. Koju sõitmiseks ja varude täiendamiseks liiga kaugel, seega tuleb kõik müügiks ja näituseks vajalik korraga autosse mahutada. Pakkimine algas juba kaks päeva enne sõitu. Siiski pidime laadimise ajal mõned kastid ümber pakkima. Kokkuvõttes olime siiski edukad, sest maha jäi ainult üks kastitäis taimi. Kohapeal näitusepinda täites selgus, et taimi oli oluliselt rohkem kui vaja…

Kui see kangas nüüd ise ennast kinni hoiaks, siis võiks ju ukse kinni panna:

Selline oli minu vaade vasakule ehk siis juhi suunas:

Kast sisaldab taimi, läpakakott lesib kohvri otsas ja minu jalgealust toetab tööriistakast. Pean ka vajalikuks märkida, et kogu see pagas oli kinnitatud.

Kui meie kohale jõudsime, siis oli meie naaber Ching Hua Orchids juba kohal ja pakkis oma kaste lahti:

Näituse ülesehitus algab plaanist ja plaani järgi võtab esimesena koha sisse taust ehk lihtsalt rohelised taimed. Sina seisad siia!

Järgmiseks peaks tulema auk tiigi ja väikese kose jaoks. Midagi labidale ei meeldinud, võib-olla see, et koorepuru alt tuli betoonpõrand liiga kiiresti vastu:

Orhideed armastavad kõrget õhuniiskust. Ei ole midagi paremat, kui õitseda kose katusel:

Kosk ja tiik on valmis. Töötame nii kiiresti, et isegi kaamera ei püüa. Taimi näitamiseks on veel kastide kaupa ja need tuleb kõik ära mahutada:

Paigutasime, mis me paigutasime, aga paar kastitäit jäi ikka üle.

Ülesehitamise päeval oma alast väga palju kaugemale ei jõudnud, aga lähimate naabrite ehitusstiilid sain ikka jäädvustatud. Näiteks meie vastas oleva Brno Botaanikaaia näitsikud ühendasid töö akrobaatikatreeninguga:

Ungari firma Marczika neiu perenaiselik lähenemine:

Erinevalt eelmistest aastatest kutsus Viini Orhideeühing seekord põhjanaabrid appi ning näitusestende hindasid Saksa Orhideeühingu asjatundjad.

Mõnes mõttes on hindamine sarnane iluuisutamise või mõne muu ilusa spordialaga. On küll teatud reeglid-soovitused ja “no-go’d”, aga tulemus sõltub palju näituse üldisest tasemest, taimede kvaliteedist, millele lisandub annus subjektiivsust.

Lisaks ametlikule hindamisele saab arvamust avaldada ka iga külastaja. Hääletus kestab kuni reede õhtuni ja võitjat ootab lisaks aule ja kuulsusele ka kena auhind.

Kui näitusepool valmis, siis saame aega ka müügipinna paika sättimisega. Nagu alati – ruumi on liiga vähe! Eriti kui arvestada näituse pikkust ja sellele vastavat kogust taimi. Franz on selles osas mulle vabad käed andnud, sest tema jaoks on see töö kaos enne katastroofi. Rahuloluks mul veel põhjust ei ole, harjutada tuleb nii kiiruse kui selguse suunas, aga siin on üles rivistatud meie pakutud looduslikud liigid:

Ilma aknalauahübriiditeta ei suju ükski näitus. Väike värvivalik:

Mõned õied lähivaates:

Näituse pidulikul avamisel toimus ka ühe uue orhideehübriidi ristimine. Ristiemaks väga sõnakas austria poliitik Ulrike Lunacek, orhidee pärines Austria aednikult Alois Handlbauerilt (punases särgis). Pildil nimetatuile lisaks veel õhtujuht (vasakult esimene), kelle nimi kahjuks silmist-kõrvust mööda läks ning Viini Orhideeühingu juht (ehk austria keeli opman) Manfred Speckmaier:

Tänaseks on kuus tihedat tööpäeva seljataga. Näitus jätkub ja uus postitus peagi tulekul.

Eile olime otse-eetris

Paar nädalat tagasi saime ootamatu telefonikõne Bayerische Fernsehen saatejuhilt Birgitt Roßhirtilt sooviga teha otselülitus meie kasvuhoonest. Ootamatu mitte niivõrd, et me ei võiks televaatajatele huvi pakkuda, vaid et keset üleujutuskatastroofi ka muudele teemadele peale kõrgvee aega jagub. Kuupäev sai kalendrisse märgitud ja meie elu läks rahulikult edasi kuni kolmapäevani. Siis sai jälle kasvuhooneid koristatud: põrandaid pühitud, tolmu võetud ja ilusamaid õisi nähtavale sätitud:

Neljapäeva pärastlõunal laekus meie hoovi peale üks buss ja kaks Sprinterit, ühel satelliiditaldrik katusel.

Oh neid juhtmerulle, mis neist nüüd välja roomama hakkas! Esiti ei leidnud enam kasvuhoones kohtagi, kuhu astuda.  Kaksteist inimest tegid üle kahe tunni tööd, et vaim ja raud oleks ca kaheksaks minutiks valmis pilti edastama.

Midagi sellist näeb tavaliselt filmides, kus kolmetäheliste lühenditega nimetatud organisatsioonid kõrgema kategooria pätte taga ajavad:

Kaamera ootab operaator Kõpsu:

Saatejuht Birgitt Roßhirt eelistas oma vaimu valmis panna tühja kohvinurga üksinduses, intervjueeritav kasutas naeruteraapia ja punktmassaazhi abi:

Proovivõte. Kõigile selgitatakse, kus, mida ja millal tegema peab, ka kalad ei pääse juhendamisest:

Kogu võttetiim töös:

Siit puldist läks kõik telepurki:

Kõik läks plaanipäraselt ja lugu sai otse-eetrisse. Äikesetorm tuli alles paar tundi hiljem ja viis meilt telesignaali. Kogu lugu on nähtav siin: Orchideen im Urwaldhaus.

Minu kuukingad

Phalaenopsis Brother Pico ‘Sweetheart’

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean tunnistama, et hoolimata oma nõrkusest orhideede vastu ei ole kuukingad just minu suurimad lemmikud. Nad meeldivad mulle, aga adrenaliin väga ei tõuse. Mõned mul siiski on ja erinevatel aegadel on nende õitest ka pilte tehtud. Enamik loomulikult jällegi Merle tehtud, aga mõned olen ka ise kaamerasse püüdnud.  Siin nad on:

Kõige punasem, mida ma näinud olen. Ühtlasi ka katsejänes kasvatamisel puhtas kergkruusas.

Üks leetreid põdev lapsuke, kes ei tea, kas olla pelooriline või mitte. Esimesel õitsemisel olid õied peloorilised, teisel katsel ainult üks pool sümmeetriliselt õievarre suhtes. Ootan kolmandat õitsemist, loodetavasti tuleb ikka kuuking:

Mittelemmikutest lemmikumad on puhtad värvid:

Kui miski minus üldse kuukinga peale värelema hakkab, siis peab selle põhjust otsima kollases õies:

Või siis puhtad värvid väikese kiiksuga:

Meelitamisel tuleb kasuks ka pisike õis:

Täiesti kindel sisenemiskeeld on Phalaneopsise hübriidile nimega ‘Veenilaiendid’:

Rohkem halbu näiteid mul ei ole – kõik ülejäänud tapeediga mittesobivad kuukingad – lillakasroosad, arlekiinid, lillade täppidega – on käinud ja läinud…kusagile mujale.