Kodu- ja aiandusmess Offenburgis

28 03 2013

Kiirel näituste hooajal tegime väikese kõrvalepõike natuke teistsugusesse maailma: osalesime Offenburgi kodu- ja ehitusmessi raames toimunud väikesel orhideenäitusel. Palju ei ole sellest rääkida, väga omamoodi üritus oli see. Püüdsime siiski potentsiaalset publikut arvestades endast parima anda. Kogu kraami kohalevedamiseks tuli vana käru appi võtta. Siin üritab Franz selle kangekaelse elukaga ühist keelt leida:

DSC_7257 (Large)

Kui mõni arvab, et orhideekasvataja elu (loe: töö) on ainult lillepidu, siis siin väike vihje, millistes tingimustes tuleb töötada. Taustaks võib ümiseda viisikest “Jälle olen kõhuli ma vankri all…”:

DSC_7276 (Large)

Selline nägi meie seekorde näitusestend välja:

DSC_7286 (Large)

Vabu hetki ei kasuta orhideekasvataja kunagi kurjasti – kolleegid puhkehoos:

DSC_7311 (Large)

Orhideed seekord väga kaamera ette ei kippunud, küll aga jäi igasugu muud huvitavat silma ja pildile. Näiteks võis endale messilt soetada helendavaid taldrikuid (lennuomaduste kohta info puudub):

DSC_7315 (Large)

Aiapäkapikud on minevikutrend, palju moekam on põõsaste vahele paar aiapõrsast poetada:

DSC_7316 (Large)

Nagu moega ikka, on võimalusi palju. Kui põrsas ei lähe kohe üldse mitte, siis võis valida ka igasuguseid teisi kujusi igale maitsele ja maitsetusele:

DSC_7326 (Large)

DSC_7341 (Large)

Valisime endale ka uue basseini aeda:

DSC_7335 (Large)

Meil olid väga toredad naabrid. Üks neist tegi puuskulptuure. Abstraktseid.

DSC_7324 (Large)

Konkurentsitult parima show tegi meie teine naaber, kes päev otsa täitsa vabalt varbaid liigutas. Nagu Kingpool. Ja mitte ainult niisama, vaid ka klaasitükkide ja rannakivide peal trampides:

DSC_7351 (Large)

Kui pilt niipalju ei ütle, kui tuhat sõna, siis lisan juurde, et tegu on paljajalukäimisekingadega. Kahjuks jäi meil kaup katki, sest hoolimata suurest värvivalikust olid saadaval ainult ilma kontsata mudelid. Küll aga oli meie naabrinnal suur äratundmisrõõm, kui kaks paari veel suurema varbaliigutamisvabadusega jalavarjusid võrdlusmomenti pakkusid:

DSC_7505 (Large)

Nostalgiaga vaatasin igal hommikul ja õhtul messihalli kõrval asuvat Hurbert Burda Media peakontorit: olid ajad, kui õmblusmasina teine nimi oli Singer ja moeajakiri võrdus Burdaga:

DSC_7508 (Large)

Igasugu huvitavaid, imelikke ja naljakaid asju sai sel üritusel ära nähtud. Me ei lasknud ennast kogu sellest melust väga häirida ja tegime ikka rõõmsasti oma tööd:

DSC_7323 (Large)

Pikalt kodus istuda ei malda ka nüüd. Pakime kohvrid lahti ja kokku, laadime autod jälle täis ja sel korral võitleme suisa kahel rindel. Tiim Franz-Liina Dresdenis ja tiim Johannes-Thomas kaevub maa alla Klagenfurtis.





Uksed kõigile valla!

13 03 2013

Tegelikult on meil uksed ka muul ajal lahti ja kõik soovijad teretulnud, aga neil päevil on rohkem uksi lahti kui muidu. Eelmistel päevadel on kasvuhooned puhtaks küüritud, taimed ära kammitud ja tööruumid korda tehtud. Jah, ka tööruumid, mis on lahtiste uste päevadel avatud.

Lahtiste uste päevadel on meil tavaks ka kutsuda külalisi. Seekord oli (jällegi juba traditsiooniliselt) firma FlorAlpin, kes kasvatab taimi kiviktaimlasse, varjuaeda ning ka orhideid – Cypripediume.

DSC_7040 (Large)

Asjatundmatule võivad pakutud orhideed tunduda natuke kummalised, kuna potist paistab välja ainult kuivanud leheke, aga teadjamatele piisab firma heast nimest ja sordilipikust potis:

DSC_7068 (Large)

Kiviktaimla taimed olid oma kasvuaega juba alustanud ja rõõmustasid silma nii vormi kui värviga:

DSC_7072 (Large)

Meie jäime siiski oma liistude juurde ja pakkusime troopilisi ja külmakartlikkuimaid taimi.

Erinevad Cattleya hübriidid:

DSC_7079 (Large)

Brassavola glauca:

DSC_7088 (Large)

Loomulikult jagus ka kõige populaarsemaid orhideid – Phalaenopsiseid:

DSC_7045 (Large)

Vandad ei jää populaarsuselt Phalaenopsisele enam palju alla ning klaasvaasis on neid üsna lihtne ka elutoas kasvatada:

DSC_7029 (Large)

Kus aga üks huviline nõu küsis, piirati nõuandja kohe sisse ja küsimusi-kommentaare tulvas lõputult. Siin on piiramisrõngas Franzi isa:

DSC_7210 (Large)

Palju elevust tekitasid ja selgitamist nõudsid banaanitaimed. Eks üheks põhjuseks oli ka nende kõrval rippuv banaanikobar, mis sai meie troopikamajas koristamisküpseks parajasti enne lahtiste uste päevi:

DSC_7202 (Large)

Franz keemiatunnis – miks on ühes pudelis valge ja teises must vedelik ning mis värvi tuleb segu:

DSC_7214 (Large)

Nii rõõmsate nägudega on meie tüdrukud leti taga:

DSC_7217 (Large)

Valik ei ole lihtne, kas võtame selle, teise või hoopis mõne kolmanda:

DSC_7220 (Large)

See Cattleya sobiks suurepäraselt meie söögituppa:

DSC_7205 (Large)

Tšillida saab alles alates 1. maist, alates kõige mahedamast kuni nendeni, milleks retsepti tarvis on. Müügiküpsed parasjagu meie järgmisteks lahtiste uste päevadeks:

DSC_7026 (Large)

Troopikamaja uksel ootab järjekordne grupp giidi:

DSC_7130 (Large)

Hästi ajastas oma õitsemist troopikamajas LC Kupferprinz:

DSC_6993 (Large)

Elava õitseva seina moodustavad erinevad Dendrobiumi hübriidid:

DSC_7226 (Large)

Troopikamajas tunnevad ennast hästi ka Anthuriumid, mis õitsevad pea aastaringselt peopesasuuruste õitega:

DSC_7231 (Large)

Õite kõrval pakkusid kevadisi värve ka viljad – Hedychium gardnerianum seemned on valmimas:

DSC_7106 (Large)

Meie kalad olid sellest suurest sagimisest pisut segaduses, kogunesid nõupidamisele, et siis jälle oma igapäevatoimetuste juurde naasta:

DSC_7229 (Large)

Imelikul kombel möödub aeg toimetades palju kiiremini kui niisama jõude istudes. Pühapäeva õhtuks jäid meile ainult tühjad riiulid:

DSC_7234 (Large)





Kolleegidel külas

9 03 2013

Eelmisel nädalavahetusel oli meil meeldiv võimalus taaskord olla külalisteks lahtiste uste päevadel Müncheni külje all Orchid and More’s, kellega meid seob juba üle 10 aasta pikkune koostöö. Lisaks oma taimede müügile saab kohtuda vanade ja uute klientidega, vahetada kogemusi ning arutleda niisama maailma asjade üle. Ning mis alati huvitav: kiigata ka Winfriedi ja Herberti orhideekogudesse.

Kasvuhooned olid huvitavad nagu ikka, kuigi õisi oli vähevõitu. Ka München vaevles sel talvel valguse puuduse käes. Paar päeva tagasi avaldatud ilmastatistika põhjal oli Saksamaal viimase kolme kuu jooksul 96 tundi päikest. See teeb pisut rohkem kui tunni päeva kohta, mis on aegade algusest saadik kõige pimedam talv siinmail. Loodetavasti järgmine ei tule polaarööga…

Mõned õied püüdsin siiski ka kaamerasse ja üht-teist muud huvitavat ka.

Üks orhideehuviline proua tuli näitama oma Aerangis rhodostictat, mis kasvab täiesti normaalsetes elutoa tingimustes. Taim nägi oma rohkete juurte ja viie õievarrega väga kobe välja:

DSC_6874 (Large)

Franz ja Winfried räägivad tõsist juttu:

DSC_6878 (Large)

Herbert oli ka täitsa kohal, aga suutis alati kaamera eest kõrvale põigelda…

See ei ole kuivanud kõrkjas. On hoopis (ikka veel) talvituvad Dendrobiumid:

DSC_6883 (Large)

Mõned olid ka juba ärganud, näiteks Dendrobium glomeratum, mis ehk rohkem tuntud nime Dendrobium sulawesiense all:

DSC_6884 (Large)

või Dendrobium bellatulum:

DSC_6891 (Large)

Seinal rippus tore karvane roheline vaip – Dichaea squarrosa:

DSC_6898 (Large)

Laual oli pisut teistsugune vaip – paar ruutmeetrit Bulbophyllum odoratissimumi:

DSC_6929 (Large)

Lihtne elegants – Dendrochilum convallariiforme:

DSC_6934 (Large)

Kasvuhoonetes oli ka teisi kaameramehi – DOG ametlik fotograaf Werner Holzmann:

DSC_6949 (Large)

Õhtuhämarus varjutab kasvuhooneid. Esiplaanil Bulbophyllumid, taamal Paphiopedilumid ja Dendrobiumid:

DSC_6955 (Large)

Kaks huvitavat päeva läksid lennates. Meie olime rahul – Franz pildi peal, mina pildi taga:

DSC_6880 (Large)





Varakevadine Itaalia – mäed, lumi ja orhideed

5 03 2013

Rahvusvahelisel emakeelepäeval asusime teele Itaalia poole. Algus oli paljulubav: ilm kergelt päikeseline, kuigi külmavõitu, autos oli jälle NAVI olemas, ajakava sai samuti vettpidav ja mitte liiga pingul. Auto on pakitud – kihiti, võime teele asuda:

DSC_6628 (Large)

Lõunasse sõit (meie puhul tähendab see umbes tunni-pooleteise kaugusel kodust tõsisemaid mägesid) on alati elamus omaette. Esimene märkimisväärne sündmus leidis aset juba pool tundi peale starti, kui möödusime üsnagi unikaalsest sõidukist:

DSC_6630a (Large)

Juba mõni minut hiljem üritab NAVI meid desorienteerida, aga me ei lase ennast sellest häirida – kaardilugeja allakirjutanu isikus töötab täispööretel. Liiklusuudistes teavitatakse, et kiirteel, kuhu NAVI meid suunata üritas, vedelevad jõulukuused (ajastust arvestades küll pigem ülejäänud vastlakuused). Meie teel kuuski ei ole, küll aga on keegi punase kapotikaane tee äärde maha jätnud – ju ei olnud vaja enam.

Tee ääred muutuvad järjest mägisemaks ja mäed järjest lumisemaks. Fernpassi supermarket on suletud. Tundub, et enam ei jaksatud poodi lumest välja kaevata ja mindi lihtsama vastupanu teed. Kaljunõlvadele on eest täiesti mõistetamatul viisil kinnitanud tuhanded männid:

DSC_6666 (Large)

Talvist “värvidemängu” pakuvad kuuskedega vahelduvad lehised:

DSC_6706 (Large)

Kevadine päike võitleb öise külmaga ja tulemuseks hiiglaslikud jääpurikad:

DSC_6690 (Large)

Meid ümbritsevad Dolomiidi mäed. Külades on majad tihedalt üksteise kõrval nagu silgud pütis, mäenõlvadel asuvad eelistavad rohkem vabadust. Teeäärsed nõlvad on kammitsetud karmidesse terasvõrkudesse, et nad liigselt hullama ei kipuks:

DSC_6636 (Large)

Meie näitus toimus väikeses Nalsi (Nallesi) külas Lõuna-Tiroolis. Tänu põhja poolt kaitsvatele mägedele ja lõunasoojale avatusele on see väga soodne puuviljakasvatuse piirkond: õunaaiad laiusid nii kaugele kui silm ulatus. Kuigi riigiks Itaalia, on ca 70% Lõuna-Tirooli elanikkonnast saksakeelne, itaalia keelt kõneleb emakeelena ca 26% ning 4% ladina keelest arenenud keelt, mille eestikeelse nime jään kahjuks võlgu. Meile jäigi kõrvu põhiliselt saksa keel, kuid mitmekeelsusest andsid aimu kahe- ja kolmekeelsed suunaviidad maanteedel, menüüd restoranis ja ka mõned reklaamtrükised. Iga kümne aasta järel peavad Lõuna-Tirooli ja Trentino elanikud oma emakeele registreerima ning selle põhjal otsustakse muuhulgas ka ametiasutustes töötavate inimeste etniline proportsioon (kõlab väga kantseliidilikult, aga nii seda ametlikult nimetatakse). Pühapäeval toimusid Itaalias parlamendivalimised. Niipalju kui näituse külalistega sel teemal juttu tuli, ei olnud see just piirkonna poliitika tähtsündmus. Palju olulisemaks peetakse seal kohalike omavalitsuste valimisi, küllap provintsi autonoomia kui ka kogu Tirooli ühinemise meeleolude pärast. Niipalju siis sissejuhatuses mainitud emakeelepäevast ja poliitikast.

Orhideenäitus oli täiesti poliitikavaba. Sõbralikult olid koos erinevad rahvused ja riigid: orhideekasvatajad Saksamaalt, Kolumbiast ja Itaaliast. Näitus ise erines pisut tavapärasest, kuna näitusestend oli kõigil ühine. Taimed paigutati nii, et nad võimalikult parimal viisil välja paistaks ja kõigile piisavalt ruumi jaguks.

DSC_6840 (Large)

Cattleya x guatemalensis (aurantiaca x skinneri):

DSC_6741 (Large)

Lycaste hübriid:

DSC_6743 (Large)

Phragmipedium Memoria Dick Clements:

DSC_6746 (Large)

Cymbidium Bayswater ‘Margaret’:

DSC_6755 (Large)

SC Beaufort x Sophronitis coccinea:

DSC_6759 (Large)

Maxillaria porphyroglossa:

DSC_6762 (Large)

Luksuslik Dendrobium ruppianum:

DSC_6784 (Large)

Laelia ancepsi grupp koos Brassavola glaucaga tagaplaanil:

DSC_6807 (Large)

Maxillaria variabilis:

DSC_6832 (Large)

Mõned orhideekasvatajad sai ka pildile püütud. Siin arutlevad Peter Tagesell (Coloran) ja Joachim Karge hindavad müügis olevaid taimi:

DSC_6769 (Large)

Wolfgang Prader (Associazone Trentino Orchidee) ja Franz peavad plaane maikuiseks näituseks Mezzocoronas:

DSC_6770 (Large)

Isegi kui päike ei paista ja vihma ei saja, kulub üks orhideepildiline vari marjaks ära (Jörg Frehsonke Lucke Orchideen):

DSC_6843 (Large)

Pühapäeva hommik üllatas meid korraliku lumesajuga. Hotelli kõrval asuv bassein oli üsnagi semifreddo:

DSC_6800 (Large)

Külastajaid oli ilmast ja valimistest hoolimata siiski palju ning kojusõiduks jäi üsna tühi auto. Kodus laadime uue koorma peale ja järgmiseks nädalavahetuseks jälle teele.








%d bloggers like this: