Orhideekollektsiooni päästmine vol. 2

16 02 2012

Järg eelmisele postitusele ehk ühe orhideekollektsiooni käekäik

Orhideede esmaabis oli eile tihe päev. Suurem osa patsiente on lahti riietatud, röntgenpildid tehtud, diagnoos ja ravi määratud. Üldtingimused esialgu kõigile võrdsed – kasvuhoone temperatuurivahemikuga 13-35 kraadi, liigse päikese eest varjutamine, ööpäevaringne ventilatsioon ning vajadusel väetiselisandiga vihmaveega kastmine (üle kogu taime). Eritingimustest täpsemalt patsientide kaupa.
Patsient nr. 1 – Oncicium Twinkle ‚Fragrance Fantasy’

Pealtnäha kena taimeke, aga väga ühemõtteliselt kõikus potis. Pott oli paraja mõõduga (11 cm) ja substraadile võiks ette heita ainult mõningast poroloonisisaldust, kuid juurte kasvu need millegipärast ei soodustanud.

     

Kuna taim ise oli piisavalt suur, siis jagasin ta kaheks osaks: üks sai 8-sentimeetrisesse potti peenesse substraadisegusse, teine osa pisukese samblaga toetatult plokile monteeritud. Tulemus selline:

 

Patsient nr. 2 – Cattleya lueddemanniana semialba x Sonja Altenburg

Seda taime ei ole põhjust nimetada patsiendiks, pigem oli tegu koolitamata ja võssakasvanud taimega. Ilma ümbrispoti või toeta vedas taim poti külili, rippudes ise samuti igas neljas ilmakaares üle poti serva välja. Substraat oli sobilik, üsna jämedatükiline ning mitte väga lagunenud, kuigi taim oli väljanägemise järgi pikemalt istutamata. Samuti oli mingil põhjusel (mädanik?) eemaldatud kõige värskem võrse. Raviks oli seekord juurte kärpimine, vanade, elusjuurteta võrsete eemaldamine, istutamine jämedasse substraati 12-sentimeetrisesse potti ning korralik toestamine. Pildid: enne ja nüüd.


Patsient nr. 3 – Nimetu Paphiopedilumi hübriid

Diagnoosiks kerge puue – puuduseks olematud juured.

Juurte jäänused, mis potis paistsid, tundusid olevat kuivanud ning seejärel mädanenud. Kuna lehtedes oli pinge veel täiesti olemas, siis puhastasin taime ja panin ta 8 cm läbimõõduga potti peenesse substraati toibuma, toeks kolm tugikepi juppi.

Patsient nr. 4 – Miniatuurne Phalaenopsise hübriid

Savipotist koorus välja pehme plastikpott, mis sisaldas ootuspäraselt substraadina ainult turbasammalt.

Taim millegi üle ei kaevanud, aga kuna sammal pikemas perspektiivis substraadina minu kasvumeetodite juures ei sobi, siis kolis taim peale mõningate mädanenud juureotste eemaldamist ümber väikesesse potti peenesse substraati.

 

Patsient nr. 5 – Tundmatu Cattleya hübriid mitteametliku nimega ‘Metsik’

Patsiendiks ei kvalifitseeru. Täiesti heas korras taim, kuigi peale soetamist pole kordagi istutatud. Substraadi sügavustest koorus välja ka kookosepotike, milles noortaimi kasvatatakse.

Jagasin taime kolmeks, eemaldasin vanad, juurteta minivõrsed ning istutasin Cattleyale kohasesse jämedasse substraati, poti suuruseks kõigil 11 cm.

Patsient nr 6. – Beallara Tahoma Glacier

Jällegi täiesti elujõuline taim, kuigi potis püstipüsimisega oli raskusi. Pigem on see tingitud taime loodusliku kasvuviisi iseärasustest – iga uus võrse kasvab pisut kõrgemale kui eelmine. Substraadi keskel samblapall ei üllatanud, selle ümber olevate viletsate juurte eemaldamine juurepalli väga palju ei vähendanud.

Taim sai sama suure poti (12 cm) ja keskmise jämedusega substraadi, pisut parema sättimisega ei vajanud isegi tugikeppi.

Siinkohal hakkas juba tunduma, et pean kirjutise pealkirja muutma ja sellega ühtlasi ka kogu postituse mõtet – üksikult võttes nägid taimed paremad välja, kui grupipildil. Aga edasi läks pilt jälle valusamaks.

Patsient nr 7 – Tundmatu Paphiopedilumi hübriid

Võiks öelda sent surmale võlgu – juured puuduvad, lehed juba dehüdreerunud. Taim seisis potis püsti ainult õievarre tugikepi najal.  Juurekaelal avastasin imepisikese võrsealge. Üldjuhul päästaksin sellise taime pikematest vaevadest, aga eksperimendi huvides sai taim siiski loa võidelda samades tingimustes, mis Patsient nr. 3.

Patsient nr. 8 – Tundmatu Dendrochilum

Taim oli suisa hiiglaslikus, 16-sentimeetrise läbimõõduga potis, kuid kahjuks pool potitäit oli juba koolnud.

Potist välja võttes avanes selline pilt:

Ümberistutamisega ei oldud väga vaeva nähtud, taim oli lihtsalt pisut suuremasse potti tõstetud ning lisatud substraati. Õnneks olid sinna kasvanud juba ka mõned uued juured, kuid kahjuks olid need ka peaaegu ainsad elusad juured. Surnud bulbe eemaldades lagunes taime algosakesteks ja nii nad potitatud saidki – nelja väikesesse (8 cm) potti peenikesse substraadisegusse.

Hästi pikaks on see postitust veninud, sestap panen siinkohal punkti. Või õigemini koma, sest osa kollektsioonist ootab veel ülevaatamist.

Advertisements

Toimingud

Information

3 kommentaari

18 02 2012
Franz

Good job!! 😉

22 02 2012
Anu

Minusugusele väga õpetlik ja huvitav lugemine!

26 02 2012
Orhideekollektsiooni päästmine vol. 3 « lipelga lilleaed

[…] lipelga lilleaed minu orhideed ja muud loomad « Orhideekollektsiooni päästmine vol. 2 […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: