Jätkame sealt, kus eelmisel korral pooleli jäime.
Patsient nr. 9 – Tundmatu kambrialine
Võiks kanda koondnime ‘Polkovniku lesk’ – viga pole midagi kui ainult jõudeelust tulenev igavus. Pika jututa sai taim vanast substraadist puhastatud, juured lühemaks kärbitud. Selle käigus irdus Lesest tema sõbranna ja nii nad nüüd kahekesi mõtteid vahetavad (pott 11 cm, keskmine substraat).
Patsient nr. 10 – Tundmatu Cattleya hübriid
Raskemat sorti patsient – juured mädasoos hukkunud, taim ise pisut dehüdreerunud. Kui oleks tegu väärtusliku või haruldase taimega, siis püüaks kindlasti päästa, nimetu marketihübriid rändaks tavatingimustes komposti. Teisel pildil on esiplaanil näha üks vägagi elus juur, kahjuks oli see täpselt pool kogu juurestikust.
Aga – eksperimendi huvides jällegi – jääb alles. Pott 11 cm ja substraat keskmise jämedusega.
Patsient nr. 11 – Lycaste lasioglossa x skinneri
Veel üks juuretu taimeke ülemõõdulises potis (14 cm), bulbidki dehüdreerunud. Vanemate bulbide varud olid ammendatud ja nad olid nagu pruunid kortsus tühjad nahkkotid.
Kärpisin kõik mädad juured ära, eemaldasin surnud bulbid ja istutasin 11 cm potti keskmise jämedusega substraati.
Patsient nr. 12 – Tundmatu vandaline
Veel üks nimetu taim, kes väärikat nime ja uhket sugupuud ülemõõtmelise potiga kompenseerib. Allpool piltidel taim potis ja poti kõrval, et proportsioon paremini võrreldav oleks.
Ka juurte seisukord on teisel pildil hästi näha – parimas seisus on juur, mis oli substraadist väljas. Taim sai sobiva suurusega (8 cm) potti keskmise jämedusega substraati. Kaalusin korraks ka paljasjuurset varianti, kuid kuna kodutingimustes ei ole see just lihtsaim meetod, siis jääme seekord poti juurde.
Patsient nr. 13 – Brassia keiliana
See taim on liiga hea näide orhideede ja seente vahelisest sümbioosist – seent oli substraadis paljuvõitu. See on tähendab enamasti liigniisket substraati ja seda oli ka juurte seisukorrast näha. Aktiivsete tippudega trimmis juured üritasid suure hulga mädanenute vahelt teed leida. Lisaks juurtele kannatasid niiskuse käes ka lehed, õigemini – puuduliku õhuliikumise käes. Lehtedel oli rohkesti pruune laigukesi, mis annavad märku seenkahjustusest.
Järgmisel pildil on näha, mis sellest juurepallist järele jäi. Brassia sai ühe numbri võrra väiksema poti (12 asemel 11) ja keskmise substraadi. Taime oli juurte kohta liiga palju või vastupidi ning seetõttu tuleb esialgu tugikeppide najal seista.
Patsient nr. 14 – Coelogyne cristata
Kuninganna ei olnud just kuninglikult koheldud: pott oli üsna paras, substraat ka sobiv, kuid taime juured lootusetult kuivad. Kasvuperiood on juba mühinal alanud ja meie kasvuhoone Coelogyne cristatad pungitavad uusi bulbe või õievarsi, sellel taimel paistis ainult üks paarisentimeetrine värske idukene.
Taime potist välja võttes selgus, et tegu on kuue erineva jupikesega, mis ühte istutatud, kuid peale istutamist ei ole mingit juurdekasvu olnud. Lisaks oli taim tarvitanud ära paari bulbi tagavarad.
Otsustasin seekord korvi kasuks. Olen näinud võimsaid eksemplare korvis rikkalikult õitsemas – võimas vaatepilt – ja see on selle patsiendi tulevik. Kõigepealt vooderdasin korvi kuivatatud ja niisutatud samblaga, täitsin ka korvipulkade vahed. Siis paigutasin taimejupid korvi ning täitsin korvi keskmise jämedusega koore (tüki suurus 10-25 mm) ja sambla seguga. Viimaseks kihis sai sammal.
Patsient nr. 15 – Brassolaeliocattleya Greenwich ‘Elmhurst’
Mitte just kõige halvemas seisus, aga kodutu koera natuke õnnetu välimusega. Kõige värskem võrse on langenud mädaniku ohvriks (teisel pildil on see hästi näha) ja see tuli eemaldada, samuti kõige vanem alamõõduline ja juuretu võrse. Juurte olukord oli keskmine, oli nii head kui halba.
Puhastatuna, potistatuna ja toetatuna nägi see peene nimega krants palju parem välja.
Jällegi tuleb panna koma ja alla vanduda une- ja väsimusejumalanna kutsele. Etteruttavalt pean tunnistama, et kogu kollektsioon on siiski üle vaadatud ja parima võimaliku hooldusega tagatud, lihtsalt kirjutamine võtab rohkem aega.