Valmistume talveks

26 10 2010

Eestimaa talv on teadagi pime, külm, pikk ja karm. Inimeseloomad valmistuvad talveks erinevalt: mõni teeb küttepuid, mõni ostab kasuka ja koob villaseid sokke, mõni tosserdab. Jajah – aednikul on vaja katta roosid ja juurida välja daaliad, orhideekasvatajal oma tegemised. Valmistugem süsteemselt!

1. Pese taimed, potid ja alused puhtaks. Seda peaks tegema muidugi pidevalt, kuid vastu talve on põhjalikum puhastus igati teretulnud. See võimaldab avastada lehtede vahele eksinud kahjurid, eemaldada alusele kogunenud katlakivi ning taimed näevad rõõmsamad välja.

2. Vaata kriitilise pilguga üle taimede kasvukohad. Kindlasti on suve jooksul taimi juurde tekkinud. Muidugi – suve veetsid osad orhideed ju aias või rõdul ja aknalauad-riiulid tundusid nii tühjad. Sügisel võib selguda, et kõik ei mahu aknalauale (ehk marjamaale). See tähendab, et osad peavad talve üle elama kunstliku valguse toel. Lambi valimine on omaette teadus, sestap tuleb sellest omaette juttu.

3. Mõni taim on suve jooksul lootusetult potist välja kasvanud või meenutab substraat vanaema kompostihunnikut. Kuigi istutamiseks sobivaim aeg on kasvuperioodi algus ehk siis tavapäraselt kevad, siis orhideed võivad nii pika ootamise peale kannatamatuks muutuda.

4. Talveuni tuli peale! Mõnele orhideele ei meeldi ennast vaevata probleemidega, mida talvel selga panna või millega ennast kaunistada. Nad eelistavad jääkaru kombel talve mööda saata. Kusjuures näiteks mitmed dendrobiumi liigid/sordid piirduvad lihtsalt kuivema ning jahedama eluga, samas kui Pleioned ja Habenariad heidavad kõik liigse ült ja varjuvad substraadi sügavusse. Ma pole kunagi katsetanud külmkapi varianti, kuid õnneks on mul piisavalt jahe ja piisavalt soe rõdu, kus talveund magada.

5. Väetamine ja kastmine on talvel omaette teemad. Niipalju kui on kasvatajaid ja taimi, on ka erinevaid tingimusi. Kui aknalaua all hõõgub (või MASU arvestades pigem hingitseb) radiaator, siis tuleb arvestada, et õhuniiskus võib olla madalam. Samas on ka taimede kasv valguse vähenedes pidurdunud ja kastma peaks vähem kui aktiivse kasvu ajal. Sama kehtib ka väetamise kohta. Toitu vajavad ka orhideed regulaarselt, kuid tervislikum on septembrist veebruarini pidada lämmastikuvaest dieeti.

6. Õied selgest pimedusest! Jah, mõni liik on otsustanud kõige pimedamat aega oma õitega kaunistada. Näiteks Ludisia. Või mõni hilinenud Paphiopedilum. Või igikestvalt õitsev Phalaenopsis. Talvisest õitsemisest ei maksa sattuda ärevusse – üldjuhul on see täiesti normaalne nähtus ja muudel juhtudel – ega orhideed ei olegi ju normaalsed lilled!

7. Valmistumine kevadeks. See on orhideekasvataja kõige meeldivam tegevus! Lapata lugematuid raamatuid ja sirvida netilehekülgi – et avastada veel mõni salanipp, kuidas taimed paremini kasvama saada! Puhkuseplaanid, mis viivad loomulikult piirkondadesse, kus orhideed kasvavad sama hästi kui meil nõgesed või siis on koondunud näitustele. Töödelda läbi internetipoodide müüginimekirju lisades ja kriipsutades maha orhideid, ilma milleta maine elu ei ole elamisväärt ning katkudes ahastava ruumipuuduse tõttu juukseid. Plaanides uusi riiuleid, klaaskappe, kasvuhooneid oma taimedele – unistustes elame me kõigis kliimavöötmetes vahelduvas kõrguses ja igale unistuste taimele on sobivaid tingimusi pakkuda. Ahh, elu on lill! Ja mitte lihtsalt lill, vaid orhidee!

Advertisements

Toimingud

Information

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: